Tõsisemad käibemaksupettused kütuseturul algasid juba 2008. aastal, kuid edusammudele vaatamata pole viie aastaga suudetud probleemi püsivalt kontrolli alla saada. Kuid probleem ei ole Eesti-keskne, vaid kummitab riigieelarvetesse miljarditesse ulatuvaid auke jättes kogu Euroopat.  

Saksamaal Karlsruhes asuva MiRO tehase valvur ootas, kuni kolleeg silmapiirilt kadus ning saatis siis teele tekstisõnumi, et 10 000 liitrit mahutav tsisternauto võib varastatud diisliga väravast välja sõita, vahendas Bloomberg. Valvur teenis 300 eurot iga väljuva koorma eest, mis rohkem kui aasta jooksul tehasest varastati. Kokku viidi sel moel välja 87 paagitäit kütust. Enne pettust ei avastatud, kui üks skeemis osalenud kütusemahuti puhastaja teo pärast vallandamist üles tunnistas. Kõik osalised läksid selle aasta juunis trellide taha. 

See on hea näide, kuidas Euroopa riigid on üha rohkem hädas kütusevarguste, smuugeldamiste ja pettuste kasvava hulgaga. Riigid nagu Poola ja Suur-Britannia jäävad ilma 100 miljonist kuni 1,3 miljardist eurost maksurahast.

Kütusevargused leiavad üha laiemat kandepinda osaliselt seetõttu, et diisli jaemüügihind on 2009. aastaga võrreldes kasvanud kuni 52%. Bloombergi küsitletud kümnest rafineerimistehasest kaheksa nentisid, et nende tulubaas on tänu sellele tugevasti vähenenud. 
 
„Kriminaalne tegevus on õõnestamas nii ausat naftatööstust kui ka riike. Eriti ajal, mil majanduslikud väljakutsed on eriti suured," ütles Iiri nafta assotsiatsiooni esimees Tom Noonan. „Illegaalsel tegevusel on lastud segamatult kasvada väga laiapõhjaliseks."