Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on ministeerium sel teemal tihedalt suhelnud nii maksu- ja tolliameti kui ka turuosalistega, viidates siinkohal Eesti Õliühingule. Kuigi Õliühing esitas juulikuus oma ettepanekute paketi kütusepettuste tõkestamiseks, nentis Ligi, et turuosalised on küll väga tänaväärne infoandja, kuid otsused tuleb paraku langetada muult pinnalt. 
 
„Maksuhalduse ja riigivalitsemise eesmärgid ja reeglid on teised,“ ütles minister Ärilehele, pidades silmas, et riigi ja kütuseturul tegutsejate eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda. 
 
Ligi mängis pressikonverentsil talle omaselt lahtiste kaartidega. „Need, kes teevad ettepanekuid, ei ole alati ausad maksumaksjad,“ märkis ta. 
 
Muudatusi alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduses tutvustas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla. 
 
Esimene neist on inspiratsiooni saanud nn Poola määrdeõlide fenomenist. „Pole saladus, et viimaste kuude jooksul on sagenenud Poola määrdeõlide Eestisse toomine, mille eest jäetakse aktsiis maksmata. See vedelik ei liigu aktsiisiladude süsteemis, kuid seda kasutatakse mootorikütusena. Valdavalt on tegu diisliga,“ selgitas Uusküla. 
 
Ministeeriumi kava kohaselt suurendatakse maksu- ja tolliameti õigusi. MTA saaks õiguse kütust vedavaid sõidukeid maanteel kinni pidada, samuti pidada kinni toodet, mida veetakse ja nõuda üksiktagatist aktsiisi osas. „Juhul kui vedelikku kasutatakse mitte eesmärgipäraselt, vaid kütusena, oleks maksude tasumine siis tagatud,“ rääkis Uusküla. 
 
Täiendavat maksutulu loodab riik sel viisil saada 4,5 miljonit eurot aastat. Kuna muudatus rakenduks järgmise aasta keskpaigast, oleks järgmisel aastal oodatav lisaraha ka pole väiksem.
Teiseks võetakse kasutusele käibedeklaratsiooni lisa. 
 
„Ei ole saladus, et praegune käibedeklaratsioon on väheinformatiivne ja sisaldab vaid kolme numbrit. Maksuametil on selle põhjal väga raske riske hinnata. Tuleb teha täiendavad päringuid, mis võtavad aega. Muudatus võimaldab hakata kiiremini koguma riskianalüüsiks vajaliku teavet, et maksuametil oleks lihtsam välja sõeluda kontrolliobjektid ja võimalik käibe varjamine,“ tutvustas Uusküla muudatust. 
 
Maksukohuslane hakkaks selle järgi edaspidi deklareerima tehinguid, mille suurus on 1000 eurot või enam. See puudutab nii saadud kui ka esitatud arveid. Et ei tekiks kiusatust ühe 1000-eurose arve asemel kaks 500-eurost tekitada, on kohustus deklareerida tehingud nii ostjate kui müüjate lõikes.
Uusküla rõhutas, et muudatuse ei puuduta aktsiisiladude süsteemis liikuvaid kütusesarnaseid tooteid ega nendega tegelevaid ettevõtjaid. 
 
Riik teeb selleks ühekordse 1,6 miljoni euro suuruse kulutuse ja hiljem lisanduvad hoolduskulud.
Uusküla rõhutas, et kuigi esimesel pilgul tundus muudatuse rakendamine asjaosalistele tehniliselt keeruline, leidsid eksperdid, et kõik on tehtav. „Eesmärk on ausate ettevõtjate konkurentsivõime parandamine,“ ütles Uusküla. 
 
Maksu- ja tolliameti infosüsteemide arendustöödeks, mis on seotud maksupettuste vähendamise ja maksutulude laekumise tõstmisega, on kokku kavandatud 3,2 miljonit eurot. 

Allikas: Ärileht